Kolmapäevalal toimusid maakondlikud murdmaajooksu võistlused Kubijal. Meie klassist osales neli õpilast- KEIT, ANDRE, KRISTI JA KÄTLIN.
Hea meel on selle üle, et Kristi saavutas 3.koha ja Andre 4.koha, teistel läks ka hästi!!!
Mõned hetked võistluselt
Reedel asusid Pärnu poole teele ka TRIIN NICOLE, SIGRIFILD JA SILVER vabariiklikule noorkotkaste ja kodutütarde võistlusele. Osa võtsid kõikide maakondade võistkonnad, seega 15 võistkonna hulgas saavutati väga tubli 4.koht! Tegelikult jäädi kolmandaks, aga kohtunike apsaka tõttu ja kohtunikega ei vaielda, tuli siis see koht!
26. septembril
tähistatakse kogu Euroopas keeltepäeva. Sel puhul saab osa võtta keeleteemalisest viktoriinist, mille on kokku
pannud meie kooli võõrkeelte õpetajad
Ülekooliline klassiõpilaste vaheline viktoriin teemal
,,EUROOPA KEELED JA KULTUURID"
Viktoriin JÄÄB AVATUKS 23. septembrist
- 27. septembrini 2013
PÕHIKOOLI VIKTORIIN ON SIIN
GÜMNAASIUMI VIKTORIIN ON SIIN
3.-5.KLASSI VIKTORIIN ON SIIN
Täpsem juhend asub kooli kodulehel
Vabariigi presidendi kõne alanud kooliaasta puhul.
«Hea Eesti rahvas.
Üks ilus, soe ja päikeseline suvi on taas lõppemas. Esimene september
on selle selge märk: tuhanded lapsed ja ka veidi vanemad alustavad taas
õpinguid. Paljud neist esimest korda päris koolis ja päris ülikoolis.
Ma tean, et õppe- ja tööaasta algus toob paljudesse südametesse
nukrust. Sest suvi oli tõesti ilus, täis vabadust, looduse ilu,
puhkamist, päikest ja rõõmu. Ja see on nüüd selleks korraks otsa saamas.
Seda paraku ka põhjusel, et sügisel ja talvel on paljudel igapäevast
rõõmu vähem. Sest nende töö ja nende kool ei ole alati rõõmu täis.
Ega alati peagi olema, kuna õppimine on tõsine töö. See nõuab sageli
pingutust, enese kokkuvõtmist. Kuid rõõmu napib ka põhjusel, et me
koolides ja ülikoolides on sageli palju tuimust ning vähe avastamise
õhinat. Õpingute tulemus pannakse jätkuvalt paika eelkõige hinnete ja
punktide skaalal, mitte aga selle järgi, kas õppimine teeb iga päev
õppija maailma suuremaks ning aitab hiljem elus hakkama saada.
Aga mille pärast me koolis käime, kui mitte selleks, et muutuva maailma
ja teiste inimestega suhestuda ja õppida oskusi, mis tooks leiva lauale
nii endale kui oma perele?
Iga inimene, iga laps on erinev. Igaühes on peidus kümneid andeid, mis
tuleb üles leida ja ellu äratada. Ühe lauaga kõiki ja kõike mõõtes ei
saagi ju tulemuseks olla midagi enamat kui tugev keskmine. Ja sellest ei
piisa, sest see pole õige. Pole olemas keskmist inimest, keskmist
õpetajat, keskmist õpilast, tüüpilist last. Igaüks meist on erinev ja
eriline.
Eesti kool võiks olla rõõmsam koht. Siia saavad oma panuse anda nii
lapsed, õpetajad kui lapsevanemad. Jah, tähtsad on ka
hariduskorralduslikud poliitilised otsused. Väga tähtis on ka raha,
eriti õpetajatele makstav palgaraha. Siia on viimased aastad toonud
lisa, ent mitte veel sel määral, et teha kooliõpetaja amet andekatele
noortele nii ahvatlevaks nagu ta peaks tegelikult olema.
Kuni õpetajate motivaatoriteks on eelkõige missioonitunne ja
paratamatus, siis tunnetame seda ka koolis, klassis ja auditooriumis.
Nii nagu me ei saa oma riiki ehitades ja arendades lõputult panustada
ainuüksi iga siin elava inimese loomuomasele kodumaa-armastusele, nii on
ka õpetajaskonna missioonitundel piirid.
Head lapsed ja õpilased, teile soovin ma töökust ja püsivust. Teadke,
et vastamise kõrval tuleb julgeda ka küsida, vajadusel vaielda ja oma
arvamusega välja tulla. Hoidke oma sõpru ja klassikaaslasi. Kõiki. Ka
neid, kes on teistest erinevad. Teadke, et see on just tugevuse, mitte
nõrkuse märk.
Ilusat kooliaasta algust, armas Eesti.»
