Kolmapäeval toimus meil tutvumisõhtu. Alustasime kohe pärast tunde. Koos katsime laua, igaüks tõi midagi süüa ja juua kaasa. Laud oli lookas maitsvatest küpsetistest. Algul tutvustas õpetaja ennast oma hobi – reisimise kaudu. Õpetaja rääkis oma reisist Hollandisse- tulpide, tuuleveskite ja puukingade maale. Siis algas meil ühistegevus. Koridoris punusime lõngast ämblikuvõrku ja tutvustasime oma hobisid. Võrk tuli ka kokku kerida ja kaaslaste hobisid meelde tuletada. See polnudki nii lihtne. Taavi juhtimisel mängisime Aliast. Eriti tublid sõnaseletajad olid Henri, Keit ja Taavi.
Seejärel toimus meil viktoriin, mida viisid läbi Kätlin ja Kristi. Põnevate küsimuste vastusevariandid a, b või c olid lipikutena põrandal ja igaüks pidi enda arvates õige variandi juurde astuma. Massil on ikka suur mõju- mõne küsimuse vastuse juurde asusid kõik korraga, aga siis selgus, et oli hoopis vale vastus ning mäng võis otsast alata.
Emilie ja Sigrifild olid hoopis põneva mängu ette valmistanud. Selles said kõik kinnisilmi endale ühe üllatuse valida, mis tuli ka lõpuks ära süüa. Tüdrukud ja poisid võistlesid veel lusikaga muna kandmises, sibula viilutamises ja kinnisilmi üksteise riietamises. Nalja sai ikka kõvasti, kui silmadelt sall ära võeti ja oma ilusaid „mannekeene“ näha sai!
Vahepeal olime klassis ka, kuulasime muusikat ja sõime endavalmistatud maitsvaid küpsetisi.
Greete ja Nele Laura olid ka huvitavad mängud välja mõelnud. Toolilt tuli põrandal olevasse pudelisse herneid lasta. Rekord oli kahekümnest ükssteist, rekordiomanik on Kristi. Siis otsisime tuttavaid laulusõnu ja leidsime lipikutelt paarid. Kuna õhtu hakkas lõppema ja nii mõnigi oli juba lahkunud, jäi viimaste mängude jaoks vähe aega ja mõned hoopiski tegemata. Aga eks siis järgmine kord! Kõigil oli lõbus, kõik olid väga tublid ja väärisid medalit.
