27. novembril, neli pühapäeva enne jõule, algab advendiaeg. Viimaste aastate jooksul oleme kiiresti võtnud omaks advendiaegse küünalde süütamise kauni kombe. Kui paljud aga teavad, mispärast neid advendiküünlaid süüdatakse ning mis aeg see advendiaeg õigupoolest on? Ladinakeelsele sõnale adventus on eestikeelsed vasted: saabumine, tulemine. Advendiaeg on seega kellegi saabumise aeg. Kes siis tulema peab ja keda maailm nõnda küünlaid süüdates ootab? Kas mitte jõuluvana Lapimaalt! Küllap ka teda, kuid tegelikult ei ole küünalde süütamine seotud ei päkapikkude ega jõuluvanaga.
Advendiaeg ja küünalde läitmine valmistavad meid ette jõuluööks, mil kristlik maailm tähistab Jumala Poja sündimist jõululapsena Petlemma linnas umbes 2000 aasta eest. Päkapikke ja jõuluvana tema sündimise ajal Petlemmas keegi ei kohanud, küll aga kolme kuningat, kes tõid vastsündinule kingitusena kulda, viirukit ja mürri. Advendiküünlaid süütame ootuses, et valguse suurenedes taganeb pimedus, külmus ja kurjus nii looduses, kui ka meie südametes ja inimsuhetes. Esimese advendiküünla süütamisest tekib nõrk valgus. Teisel advendil süütame esimese küünla kõrvale teise ning valgus ja soojus suureneb. Mida lähemale jõuludele, seda enam on valgust, rahu ja rõõmu. Jõuluööl särab kõikjal üle maa sadu ja tuhandeid küünlaid ning see on tunnistus sellest, et Kristus – Maailma Valgus on sündinud.
RAHULIKKU ADVENDIAEGA,
ILUSAT JÕULUOOTUST KOGU PERELE!
