19
kevadist hetke, 19 suvist päikeselõõska
19
sügise kuldset ilu, 19 talve karget võlu
19
– on seda vähe või palju?
Palju
selleks, et kõike otsast alata
vähe
selleks, et endid vanadeks pidada,
kuid
parasjagu selleks, et saaks elu heliseda.
Ja ongi üks eluetapp läbi saanud, kus tuli igal hommikul vara ärgata ja kooli minna, oli siis õpitud või mitte, tahtsid või ei tahtnud, aga pidid end vahel sundima minema. Täna on see päev, mil Sa seda kõike enam tegema ei pea, aga küllap tuleb veel elus neid hetki, mil meenutad, kui lihtne kõik oli. Raskused ongi selleks, et nendega võidelda, neid ületada, et hiljem tagasi vaadates tõdeda, see oli ju nii kerge...
Valisin välja kümme pilti gümnaasiumiajast meie blogist, mis võiks meenutada ühiseid koosveedetud päevi.
SELLEGA LÕPETAB SEE BLOGI OMA TEGEVUSE. OLEME OMA EESMÄRGI TÄITNUD, JÄLGIDA ÜHE KLASSI ELU KOOLIS. ÜHINE RADA ON EDUKALT LÄBITUD, NÜÜD LÄHME KÕIK OMA RADU PIDI, ET TAAS KORD KOKKU SAADA!
ILUSAT ALANUD SUVE!
